Paigutuste ajalugu
Meetodi alusepanija – Bert Hellinger.
Bert Hellinger (sündinud 1925.a, sünninimi Anton Hellinger) on saksa psühholoog, psühhoterapeut, pedagoog ja filosoof. Ta on tuntud perekonstellatsioonide ja organisatsioonikonstellatsioonide meetodi loojana. Meetodi kõige kaugemale arenenud vormi nimetab ta ise "vaimu liigutused" (Gehen mit dem Geist). Algkooli (Köln) lõpetades lahkus ta oma perest ning tema koolitee jätkus katolikus kloostrikoolis St.Marienthal (Lohr am Main). 17. aastasena (1942.a) mobiliseeriti Bert Hellinger Wehrmacht’i ehituspataljoni. Järgnevalt elas ta üle Prantsusmaa invasiooni ning 1944.a lõpus langes ameeriklaste sõjavangi Belgias, kus töötas sõjavangide laagris. Aasta möödudes õnnestus tal siiski laagrist põgeneda. 1946.a lõpetas Bert Hellinger õpingud Würzburg’i ülikoolis õppides filosoofiat ja teoloogiat, mis järel asus vaimulikuna katseajale töötades poole aasta vältel kaplani ametis, kuni tal avanes võimalus 1950.ndate alguses lahkuda misjonärina Lõuna-Aafrikasse St.Marienthal kogudusse. Lõuna-Aafrikas olles jätkas ta õpinguid Pietermaritzburg ülikoolis (University of Pietermaritzburg) ja Lõuna-Aafrika ülikoolis (University of South Africa) õppides inglise keelt ja pedagoogikat, et õpetada koguduse koolides (1947 – 1948). Mitme aastase ametiaja järel määrati B. Hellinger juhatama kõiki koguduse koole (150 kooli), kus lisaks muudele kohustustele kuulus B. Hellingeri kohustust hulka alluvate kvalifikatsiooni tõstmine. Oma igapäevatöös põrkas B. Hellinger pidevalt kokku õppetundides esineva vastastikuse vihkamise ning selle pinnal tekkinud kokkupõrgete ja konfliktidega. Vihkamise ja konfliktide põhjuseks oli erinev rassiline kuuluvus ja erinevused usulistes tõekspidamistes. Probleemide lahendamiseks suunas anglikaani kirik St.Marienthal’i õppejõud-psühholooge ning grupi-dünaamika spetsialiste. Just neis õppetundides puutus B. Hellinger esmakordselt kokku grupi psühhoteraapia meetoditega (fenomenoloogia) ning olles need omandanud juhendas ta juba iseseisvalt seminare.
1969.a. kutsuti B Hellinger St.Marienthal’ist Würzburg’i, kus ta pastori-seminari juhendajana viis läbi psühhoteraapia gruppe ning juhendas neid. Siiski märkas B. Hellinger mõne aja möödudes, et tema teadmised psühhoteraapia vallas on puudulikud ning ta asus psühhoanalüüsi õpingute juurde (läbides samal ajal isikliku analüüsi) mille järel langetas otsuse lahkuda vaimuliku ametist. Jätkates õpinguid veetis B. Helliner järgnevad aastad Viini Süva-psühholoogia Ühingus (Wiener Arbeitskreis für Tiefenpsychologie/ Viennese Association for Depth Psychology) R.Schindler’i ja J.Shaked (sünd: 1929.a Ungari-Austria psühhoanalüütik) juures. Eelnimetatud ühing sai hilisemalt Austria psühhoterapeutide ühingu (Vienna Psychoanalytic Society) eeskujuks. Oma õpingud lõpetas B.Hellinger München’is Münchner Arbeitsgemeinschaft für Psychoanalyse/Munich Psychoanalytic Training Institute, kus lõpetamise järgselt võeti ta tegevliikmena vastu ka vastavaid professionaale koondavasse ühingusse.
1972.a tutvus B. Hellinger äsja ilmunud raamatuga „The Primal Scream“ (autor Arthur Janov, sündinud 1924.a Ameerika psühholoog ja psühhoterapeut, primal therapy meetodi looja). Raamat avaldas B. Hellingerile niivõrd sügavat muljet, et ta kasutas Janov’i ideid oma psühhoanalüüsialases lõputöös, mille eest tuli tal ka maksta lõivu – B. Helliger jäeti diplomist ilma, kuna hindamiskomisjoni hinnangul ei vastanud B. Hellingeri töö klassikalise psühhoanalüüsi kaanonitele.
1971.aastast töötas Hellinger psühhoteraapia valdkonnas, viies läbi ka grupi psühhoteraapia seminare, milles kasutas paljusid tema kaasaegse psühholoogia ja psühhoteraapia ideid sh elu stsenaariumide analüüs (transaktsioonianalüüs); Milton H. Erickson kaudse hüpnoosi meetod (indirect hypnosis); osalemine pere psühhoteraapia gruppides; tänu Thea Schönfelder’ile tutvumine pere paigutuse (konstellatsiooni) meetodiga; NLP praktika, mida B.Hellinger kinnistas Gundl Kutschera abil ning palju muudki. Sel moel kristalliseerus ajapikku tema isiklik töömeetod – perekondlik paigutus, kui kiireloomuline psühhoteraapia, mis sai aluseks süsteemsele peretraapiale.
B. Hellinger iseloomustab end kui praktikut, kes on mitmete meetodite proovimise tulemusena leidnud lõpuks enda meetodi. Seejuures tema tähtsaimaks avastuseks on armastuse mõju inimsaatusele ning selle seos kõikide käitumishäirete ja kehaliste sümptomitega. Süsteemse pereteraapia võtmeülesandena näeb B. Hellinger selle punkti leidmist, kuhu on koondunud armastus – vaid sel moel on võimalik jõuda lätteni ning tee inimese probleemi lahendamiseks muutub nähtavaks.
Powered by CMSimple_XH | Template by CMSimple_XH | (X)html | css | Login